Mida tähendab sangha?

Buddha õpetuse vundamendiks on kolm kalliskivi: Buddha, dhamma ja sangha. Need kolm moodustavad tervikliku kaitse, mille alla Buddha järgija läheb. Buddha all peetakse silmas üksnes ajaloolist Buddha Gootamat, dhamma all tema antud õiget õpetust (sammādhamma) ning sangha all Buddha loodud ordineeritud munkade ja nunnade kogukonda. Kõik kolm kalliskivi sõltuvad üksteisest ning on virgumise teele asunutele võrdselt olulised. Kannatustest vabanemine sõltub otseselt sellest, kas ja kui ehedalt otsitakse kaitset kõigis kolmes.

Sangha on Buddha dhamma ehk õpetuse järgijate kogukond. Algõpetuses ehk theeravaadas eristatakse nelja sanghat: (1) munkade sangha, (2) nunnade sangha, (3) meesilmikjärgijate sangha ja (4) naisilmikjärgijate sangha. Vaid siis, kui Buddha dhamma järgimine hõlmab kõiki kolme kalliskivi ühte teisele eelistamata, on võimalik peatada dukkha ehk kannatus ja saavutada nibbaana ehk vaibumine (nibbāna).

Dhamma järgimine pole alati lihtne. Igapäevaelus ilmnevad segavad asjaolud, mis panevad proovile inimese kannatlikkuse, sallivuse ja meelerahu. Iha minna kaasa vooga „palju asju, mida mõelda, rääkida, proovida ja teha“, loob tegutsemismustreid, mis võtavad enamiku ajast ja energiast, hoides inimese keskenduse ehk meditatsiooni arendamiseks liialt hõivatuna. Ümbritsedes end sarnaselt mõtlevate ja käituvate inimestega, suureneb praktikast eemaldumise tõenäosus veelgi. Sanghas aga, kus meid ümbritsevad inimesed, kes on suunatud tarkuse, kõlbluse ja keskenduse arendamisele, on lihtsam Buddhat, dhammat ja sanghat meeles pidada ning virgumise teel püsida.

Sangha pole üksnes koht õpetuse ja juhenduse saamiseks, vaid ka võimalus dhammat teostada. Sanghas varjupaiga otsimine pole passiivne kaitse alla minemine, vaid aktiivne dhamma praktiseerimine. Kuigi Buddha õpetus rõhutab individuaalset vabanemist, ei piirdu see üksnes isikliku kasuga. Kolme kalliskivi kaitse alla läinu praktika ei ole täielik ega küps, kui selle kasu piirdub isikliku hüve ootusega. Sangha liikmena ei keskendu me vaid iseenda vaimsele kasvule, vaid toetame ka teiste liikmete arengut ja heaolu. Näiteks on munkade sanghale annetamine vastumürgiks isekale minale ja enesekesksusele, mis on üks peamistest kannatuse tekitajatest ning mille ületamiseta pole võimalik virguda. Buddha nimetas munkadele tehtud annetust mõõtmatuks, kuna selle teo vili pole võrreldav ühegi teise teo viljaga. Ilma munkade sanghat toetamata ei ole dhamma teostamine täiuslik ega vii kuigi kaugele.

Sanghat võib vaadelda ka kui meie endi meele peeglit. Mida teeme siis, kui märkame ilmikute või munkade sanghas ebatäiuslikkust? Kas asume süüdistama või võtame seda kui kingitust, mis aitab meis arendada mõistmist, kaastunnet ja arusaamist sansaara olemusest? Kas keskendume isekale kritiseerimisele ja tänitamisele või aitame teist eksimust mõista ning pakume tuge ja abi? Ebaõiglust või üleastumisi ei pea ignoreerima, vaid nendega tuleb vägivallatult silmitsi seista, olukordi kaastundlikult käsitleda ja seejärel kõigest piiravast ja oskamatust teadlikult lahti lasta – samal viisil, nagu tegeleksime samade eksimustega, kui märkame neid endis.

Üks asi on harjutada üksinda kümnest oskamatust teost hoidumist. Ent kuidas teostada oskuslikku käitumist olles koos ilmikute sangha liikmete või sõprade, pereliikmete ja töökaaslastega? Kui näeme eksimusi ja üleastumisi arengupotentsiaalina, saame käsitleda neid kui õpetajaid, kes aitavad mõista iseennast ja olemasolu sellisena, nagu see on. See loob soodsa pinnase loobumiseks piiravatest ning ennast ja teisi kahjustavatest mõtte- ja käitumisviisidest ning nende asendamiseks soovitud, oskuslike viisidega.

Kuidas aga leida endale sobiv sangha? Buddha õpetas, et oskamatu käitumisega ning valet dhammat järgivad inimesed koonduvad ja tegutsevad koos ning oskusliku käitumisega ja õiget dhammat järgivad inimesed koonduvad ning tegutsevad üheskoos. Me kõik oleme osa erinevaid vaateid esindavatest kogukondadest; küsimus on, kuidas toimida koos nii, et see toetaks kogukonna tarkuse, kõlbluse ja keskenduse arengut mõistvalt ja vägivallatult – just nii, nagu õpetas ajalooline Buddha Gootama. Kuidas toetada ja säilitada autentse dhamma ehk algõpetuse tõlkimist ja õpetamist meie kaunis emakeeles? Mil moel saaksime kaasa aidata Buddhat esindava munkade kogukonna püsimisele oma maal? Kuidas tagada väärikus ja vastastikune austus erinevate arusaamade ja vaadetega Buddha dhamma järgijate vahel?

Buddha, dhamma ja sangha kaitse alla läinu saab oma igapäevast püüdlemist teostada vaid täna, siin ja praegu. Buddha on öelnud, et dhamma järgija peaks sageli kohtuma bhikkhudega, viibima nende seltsis, paluma neilt dhammat ning võimaluse korral nendega koos dhammat analüüsima ja keskendust arendama. 

Ilma munkade sanghata ja sanghat toetamata pole ka kolme kalliskivi kaitse võimalik.