Vägivallatus

 VÄGIVALLATU LAPSE KASVATAMINE 

Grupp 1 (lastevanematele)

VÄGIVALLATU KÄITUMINE KODUS JA KOOLIS

Grupp 2 (lastele)

Temaatika:

1. Vägivallatu mõtlemine
   
2. Vägivallatu käitumine
   
3. Vägivallatu rääkimine
   
4. Vägivallatu lapse kasvatamise põhitõed
   
5. Probleemide lahendamise neljaastmeline mudel

Kui tahame, et meie lapsed oleksid vägivallatud, ei saa me nende distsiplineerimiseks kasutada vägivalda.

Distsipliin [ladina keelest disciplīna kasvatus, õpetus, teadusharu, õppeaine, korraldus, kord, mis omakorda tuleneb sõnast discipulus õpilane, õpipoiss] tähendab „õpetama“ ehk kindlaksmääratud korda ja sellele allumist. Kui me oma lapsi distsiplineerime, muudame nende väärkäitumise võimaluseks õpetada neile, kuidas me soovime, et nad käituksid. Selleks peab teadma, millist muutust me tahame, selle asemel et keskenduda lihtsalt sellele, mida me ei taha, et nad teeksid.

Distsipliini lõppeesmärk on õpetada meie lastele enesejuhtimist, et nad saaksid teha häid ja oskuslikke valikuid, kuidas käituda. Selleks:

1. Noomimise asemel tooge välja viis, kuidas olla abiks.

Saate suunata lapse energia ümber, andes talle tööd – näiteks hoides midagi poes käes või paludes tal televiisor välja lülitada.

2. Väljendage halvakspanu last isiklikult ründamata.

Saate anda lapsele teada oma tunnetest ilma lapsele või käitumisele hinnangut andmata ja häbimärgistamata.

3. Öelge oma ootused ennetavalt.

Teie laps peab varakult teadma, mida te ootate. Hoidke ootused lihtsad ja konkreetsed. Öelda lapsele, et ootate, et ta "oleks hea", on liiga ebamäärane.

4. Näidake oma lapsele, kuidas end parandada.

Saame lastele andeks palumise eeskuju anda ja saame aidata neil õppida vabandama, kui nad on kellelegi haiget teinud.

5. Andke valikuid.

Selle asemel, et lastele öelda, mida nad ei tohi teha, võite anda neile valikuid selle kohta, mida neil on lubatud teha. Selle asemel, et öelda: "Jooksmine on keelatud!" võite öelda: "Majas saate jooksmise asemel mängida lauamänge, joonistada või peitust mängida."

6. Tegutsege otsustavalt.

Kui teie laps jätkab sobimatut käitumist, saate objekti või lapse olukorrast eemaldada.

VÄGIVALD KODUS

Keegi ei võida, kui kodus on vägivald. Vägivald kahjustab ohvrit, kurjategijat, perekonda ja kogukonda. Perevägivald on igasugune vägivald pereliikmete vahel. Perevägivald hõlmab nii laste väärkohtlemist kui ka abikaasa väärkohtlemist. Laste väärkohtlemine hõlmab nii füüsilist ja emotsionaalset väärkohtlemist kui ka hooletusse jätmist. Perevägivallal on lastele tõsised, sageli eluaegsed tagajärjed.

Hoiatusmärgid, et laps on vägivalla tunnistajaks või kogenud:

• Laps on endassetõmbunud, hoiab omaette
  
• Laps satub eakaaslastega palju tülidesse
  
• Laps väljendab palju süütunnet
  
• Lapsel on madal enesehinnang, ta tunneb, et ta on väärtusetu ja et ta ei meeldi kellelegi
  
• Väike laps mängib oma mängus vägivalda

Lapsed, kes tunnistavad või kogevad vägivalda, on ohus järgmistele probleemidele:

• madal impulsikontroll
  
• depressioon
  
• ärevus
  
• vanemate ja õdede-vendadega mängimine
  
• liigsed hirmud
  
• enesetapp
  
• vältimine

Vägivallatsükli katkestamise viisid:

• otsige viha kontrolli all hoidmiseks professionaalset abi
  
• tuvastage usaldusväärsed inimesed, kellelt saate abi küsida
  
• läbige lapsevanematele mõeldud kursus (nt Gordoni perekool)
  
• tõstke oma lapse enesehinnangut
  
• suhelge oma lastega 
  

KONFLIKTIDE LAHENDAMINE

Õpetage oma last lahendama probleeme vägivallata. Teete seda, öeldes talle, kuidas soovite, et ta käituks, ja näidates talle, kuidas te konfliktidega toime tulete.

Konfliktide lahendamise võti on teadmine, et teil on valikuvõimalusi. Saate valida, kas teha midagi muud.

Täiskasvanud püüavad sageli laste probleeme nende eest lahendada, selle asemel, et aidata lastel õppida, kuidas oma probleeme ise lahendada. See kehtib eriti siis, kui lapsed kaklevad õe-venna või mõne muu lapsega. Kui laps räägib meile probleemist, vastame sageli lahendustega, näiteks "Olge üksteise vastu kenad", "Sa pead õppima jagama", "Andke talle mänguasi, see on teil juba piisavalt kaua olnud" või "Kui te ei saa kordamööda, siis mänguasi pannakse ära.“ Seda tüüpi vastuste probleem seisneb selles, et need pakuvad vaid lühiajalisi lahendusi ja lahendused ise ei tule lapselt.

Siin on neljaastmeline probleemide lahendamise meetod, mille abil saate õpetada oma last oma probleeme lahendama. Selle õpetamine võtab aega. Lubage lapsel turvaliselt eksida: me õpime ka oma vigade kaudu.

1. Tuvastage probleem.

Aidake oma lapsel probleem välja selgitada. Vältige oma lapsele rääkimist, milles teie arvates probleem on. Selle asemel aidake tal endal probleem määratleda. Esitage lihtsaid küsimusi, et aidata tal probleemist rääkida.

2. Ajurünnak ja võimalike lahenduste hindamine.

Küsige oma lapselt, kuidas ta saaks probleemi lahendada. Julgustage teda välja pakkuma võimalikult palju lahendusi. Võite isegi julgustada teda eksima, selgitades et eksimine on loomulik osa õppimises. Kui loend on valmis, vaadake üle, mis võiks juhtuda, kui ta prooviks igat lahendust. Näiteks, mis võib juhtuda, kui ta lihtsalt haaraks oma mänguasja tagasi, kui ta pakuks mänguasja vahetamist jne.

3. Valige lahendus ja proovige seda.

Paluge oma lapsel valida üks tema poolt väljapakutud lahendustest ja proovige seda. Võite talle meelde tuletada, et kui see ei tööta, on tal võimalik veel proovida teisi lahendusi.

4. Hinda tulemust. Kas see töötas?

Küsige oma lapselt, kas lahendus töötas ja kuidas täpselt ta seda teab. Kui ta pole kujunenud olukorraga rahul, julgustage teda proovima mõnda teist lahendust.